Narva ei ole lihtsalt punkt maailmakaardil. Linn hingab ainulaadse atmosfääriga, mis on loodud kultuuride, ajaloo ja loova energia põimimisest. Iga nurk räägib oma lugu ja õhk on täis inspiratsiooni.
2025. aasta alguses tuli Aleksei Serovile idee luua uus projekt, mille ta nimetas „Narva is the City of Bats“. Pooleteise kuu jooksul viidi läbi ulatuslik töö: kontseptsiooni väljatöötamine, disain, ajaloolise materjali uurimine ja valik ning ainulaadse postkaardisarja loomine.
Kirjanikuna ei piirdunud Aleksei ainult visuaalse osaga – ta lõi ka mõistujutu Armastusest, Ideest ja Tähendusest, mida inspireerisid nahkhiired kui üks Narva sümbolitest.
Projekti “Narva – hähkhiirte linn” tulemusena loodi 20 loomingulist postkaarti. Need ei ole lihtsalt paberil olevad pildid, vaid väiksed lood, kus peategelasteks on hähkhiired ja narvalased. Hähkhiired – salapärased olendid, mis sümboliseerivad Narva erilisust – said tänu projektile elu kõige ootamatumates vormides.
Kaardikomplekt näitab, kuidas saab arendada ja väljendada loovust läbi ebatavaliste ja mittestandardsete lähenemisviiside. See ei ole lihtsalt kaartide kogum – see on näide sellest, kuidas loomingulisus võib avalduda erinevates vormides, inspireerides inimesi mõtlema uutele viisidele ümbritseva maailma tajumiseks ja tõlgendamiseks.
Projektis esitletud postkaardid näitavad, et on võimalik mõelda väljaspool tavapäraseid raame ja lähenemisviise. Need demonstreerivad loomingulisi ja ootamatuid viise tuntud objektide, inimeste või sündmuste kujutamiseks, mis ergutab kujutlusvõimet, avardab silmaringi ja motiveerib vaatama tuttavaid asju uue nurga alt. See meenutab, et iga inimene on võimeline leidma originaalseid ja ebatavalisi lahendusi, kui otsustab astuda välja harjumuspärasest ja vaadata maailma läbi loovuse prisma.
Siin on hähkhiir-šahvimängija, kes kavalalt pilku langetades teeb matt — tõeline tiibadega maailmameister! Siin on saksofonist, kes mängib saksofoni nii, nagu esitleks ta džässi öisel katusekatusel. Ja siin on dirigent, kelle pulk on õhku tõusnud, nagu ta juhataks orkestrit täis säutsevaid talente.
Üks armsamaid kujundeid on aga kallistavad hähkhiired, kes näivad üksteisele sosistavat: “Sa oled minu parim tiivaline!” Kas see on naljakas? Kindlasti! Iga pilt on täis loomingulist plahvatust ja naeratuse põhjust.
Aga selle nalja taga on midagi enamat. Hähkhiired ei ole lihtsalt naljahambad, vaid sümbolid, kuidas Narva inspireerib igaüht leidma oma kutsumuse. Just see linn on sünnitanud ja kasvatab legende. Siin elas ja töötas suur malemeister Paul Keres, kelle geniaalsed käigud panevad maailma endiselt hinge kinni hoidma. Tema pärand elab igas inimeses, kes haarab maletükkide järele.
Ja täna on Narva ajalugu lahutamatult seotud selliste säravate isiksustega nagu karismaatiline muusik Vladimir Tšerdakov, peen dirigent Anatoli Štšura, teravmeelne kohtunik Dmitri Meelis, linna diskokultuuri pioneer — Valeri Jääger. Neile lisanduvad Suren Arutjunjan, Jelena Všivtseva, Jüri Kiselev, Anatoli Kozlovski ja teised, kellest paljud ei ole laialdaselt tuntud. Igaüks neist on jätnud oma jälje linna ajaloosse, olgu see siis laval, kunstis või täiesti ootamatul viisil.
