Täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus. Peamiseks kriteeriumiks täienduskoolituse defineerimisel on väljundipõhise õppekava olemasolu.
Õppekavaga lepitakse kokku, millised teadmised, oskused või hoiakud õppija õppeprotsessi tulemusel omandab.
Täienduskoolitus võib toimuda äärmiselt erinevas mahus, vormis ja sisuga. Näiteks saab täienduskoolituseks lugeda lühikesi üksikute kompetentside arendamiseks toimuvaid koolituskursusi, mille kestus võib olla mõni tund või päev. Samuti saab täienduskoolituseks lugeda kursusi, mis võimaldavad süvitsi omandada mõne valdkonna põhioskusi ja teadmisi, mis eeldatavalt on ajaliselt mahukamad.
Lühikesi infopäevi, seminare või infojagamise üritusi, millel õppekava puudub, täiskasvanute koolituse seaduse mõistes täienduskoolituseks ei loeta. Vajaduse korral on tööandjal või koolituse tellijal võimalik liigitada täienduskoolitust selle järgi, kas õppimise eesmärk on tööalane või tööväline enesetäiendamine.
Karjäärivalikute tegemisel ja enesearengut toetavate koolituste valimisel saavad abiks olla töötukassa karjäärinõustajad. Nõustatakse nii noori kui täiskasvanuid ja nõustamine on tasuta.
Täiskasvanutele pakuvad täienduskoolitust paljud erakoolitusasutused, kutseõppeasutused, kõrgkoolid ja kutseliidud.
Täienduskoolituse eest maksavad enamasti inimesed ise või nende tööandjad. Juhul, kui inimene maksab ise oma koolituse eest, on tal tulumaksuseaduse alusel õigus tulumaksutagastusele koolituseks kulunud summa ulatuses.
Töötavad inimesed saavad kursustel õppimiseks võtta õppepuhkust 30 kalendripäevaks kalendriaasta jooksul.
Täiskasvanute täiendkoolitusasutustele väljastatud lubade ning esitatud majandustegevusteadete kohta on andmed leitavad Eesti Hariduse Infosüsteemist. Rohkem infot täiskasvanute täienduskoolitusasutuste tegutsemisele seatud ühtsetest nõuetest leiate juhendmaterjali.
Täienduskoolitusasutuste tegevusnäitajad
2017. aastal koguti esmakordselt täienduskoolitust pakkuvate asutuste kohta statistilisi tegevusnäitajaid eelmise kalendriaasta kohta, mis võimaldavad saada senisest parema ülevaate täienduskoolitusasutustes läbiviidavate koolituste tegevusvaldkondadest ja mahtudest.
2018. aastal koguti tegevusnäitajaid juba teistkordselt, millest saab lähemalt lugeda siit.
2019. aastal kogutud andmete kokkuvõttega saab tutvuda siin.
- Täienduskoolitusasutuse tegevusnäitajate esitamise kohustus
- 2016. aaasta tegevusnäitajate andmed täienduskoolituses
- 2017. aasta tegevusnäitajate andmed täienduskoolituses
- 2018. aasta tegevusnäitajate andmed täienduskoolituses
Tasuta koolitused
Tasuta koolitusi pakub Haridus- ja Teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi toel programmi „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste arendamine“ raames. Kursused toimuvad kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides.
Tasuta koolitustele on oodatud täiskasvanud, kellel pole erialast haridust või puudub keskharidus. Tasuta kursused võimaldavad üle 50aastastel uuendada ning täiendada oma teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Eelkõige on tasuta kursustele oodatud madalama haridustasemega või aegunud kvalifikatsiooniga õppijad.
2016. aastal viis Haridus- ja Teadusministeerium läbi avatud taotlusvooru täiskasvanute võtmepädevuste arendamiseks. Täienduskoolitusasutused hakkavad pakkuma esmajoones õppimis- ja sotsiaalseid oskusi, algatusvõimet ja ettevõtlikkust, võõrkeelteoskusi (sh eesti keele oskus muukeelsete täiskasvanute hulgas) ning digipädevusi, aga ka teisi võtmepädevuste hulka kuuluvaid kompetentse arendavaid koolitusi.
Koolitused töötutele
Töötutele pakub tasuta tööturukoolitust Eesti Töötukassa
Selleks, et saada Eesti Töötukassa tööturukoolitusele, peab töötu eelkõige aktiivselt tööd otsima. Koolitusi pakutakse juhul, kui tööotsimise tulemusel on selgunud, et töölesaamiseks on vaja omandada või täiendada konkreetseid teadmisi ja oskuseid.
Täienduskoolitus tööväliseks enesetäiendamiseks
Täienduskoolitusel, mille eesmärk on tööväline enesetäiendamine, on inimesel võimalik õppida täpselt seda, mille vastu ta huvi tunneb ja seeläbi arendada ennast kui isiksust ja omandada eluks vajalikke teadmisi ja oskusi. Sellist koolitust käsitletakse vabaharidusliku koolitusena ning selle läbimine ei anna enamasti kvalifikatsiooni.
Vabahariduslikku koolitust pakuvad vabahariduslikud koolituskeskused, rahvaülikoolid, kultuurikeskused ja paljud teised keskused. Populaarsemad kursused nendes keskustes on kunsti- ja kultuurikursused, keelekursused ja majandus- ning arvutiõppe kursused. Vabahariduskoolide nimekiri on leitav Eesti Vabaharidusliidu kodulehelt
Riigikeeleoskuse ja tasemeeksamite kohta saab täpsemalt lugeda keelevaldkonna alalehelt
